..lamada teki all pimedas toas, piiluda silmanurgast esikust ja köögist kumavat valgust, kuulata vanemate askeldusi ja aeg-ajalt teineteisega vahetatud lauseid, tõmmata tekk lõua alla ja tunda, tunda, tunda, et ma olen jälle.. või ikka veel.. laps.
Tahan koju. Kohe.
pildid
säutsud
videod
fb
No tule siis koju, mis sa piinad ennast !
Pai.
meil jäigi tee joomata, nii et tule aga! istume nagu puhh ja nodsu ning ümiseme viisijupikesi…
See on see tunne või tahe tunda, mis jääb alatiseks.
Ta tuleb jälle, ikka veel ja siis… jälle.
Ja tegelikult on ju hea, et on olnud kõik see, mida jälle vahel tahaks tunda, isegi kui enam ei saa. Omalmoel olemas on ta siiski, ikka veel…, alati.
“Mõnikord on side maailmaga nii tihe, et iseennast on võimatu tunnetada.”
Tule siis ometi korraks, tule, kui äike on maa juba soojaks kütnud ja kastene rohi paitab varbaid ja toomingad on õitsenud. Tule, läheme maale ja grillime viinereid, sest me ei viitsi nagunii oodata, kuni liha küpseb. :)