Archived entries for
Saate aru, SAATE ARU…
..Roisin, minu Roisin Murphy tuleb Eestisse! Ja saate aru, mind ei ole siis siin. See on lihtsalt US-KU-MA-TU, fakk ja kaos ja nutt ja hala, kurat.
edit hiljem: poleks uskunud, et ma SEDA ütlen, aga – ma LOODAN, et mul on sellel päeval mingi tähtis koolitöö või midagi, mis annaks mulle põhjenduse saabuda Vilniusesse päev hiljem. Tõenäoliselt mu kolleegidele vabandus “aga üks kontsert on…” ei avalda erilist muljet, nii et… hädasti oleks mingit kooliasja vaja.
Ja veel…
..täna hommikul kõndisin Tondil ja rongikell lõi. Ma ei tea, mis selle asja nimi tegelikult on, aga see ei huvitagi mind. Minu jaoks on see rongikell.
Igatahes. See kell lõi. Alguses tahtsin ära joosta, aga eks lõigi ta ju seepärast, et rong oli just sealsamas, nii et ehmatasin hirmsasti ja hüppasin ruttu oma kohale tagasi. Ma mõtlen, et.. millal ometi tuleb see aeg, kus need asjad enam ei ole sina. Kus see on lihtsalt rongikell. Ma ei tea ise ka, kas tahan seda, või mitte. Aga mulle tundub, et see aeg võiks käes olla.
***
Ma pole seda ammu tundnud, aga.. praegu on klaas veini, muusika ja üksiolemine just see, mida vaja. Kõik on hästi. Kõik on väga hästi.
Kuidagi on sedamoodi, et…
..niisugune laul on mu sellesügisene taustamuusika.
Ikkagi.. ikkagi, ikkagi, ikkagi on midagi hirmus katki. See on umbes nagu.. nagu kitarriga. Kui keel läheb katki. Ja vahetad ära. Ja uus pole päris see. Kõlab, nagu kõlaks, eks.. aga. Aga.
***
Aga, sõbrad, koolis, koolis läheb mul hästi. Tõesti. Ma olen hirrrrrmus tubli, käin loengutes ja patsutan endale seal enamasti õlale, et “hea valik, Kampus, hea valik”. On huvitav, päriselt on.
***
Ja muus osas.. on paremaid ja mitte nii häid päevi. Aga on lootusekiir.
Postitan edasi, sest usun, et…
..see on oluline ja igas võimalikus mõttes toetamist väärt, ehk et mustsärkide marss. Sel laupäeval kell 14, Jaani kiriku ees.
Mina lähen.
Inimesed, Roisin Murphy…
..teeb peale Moloko’d puhast kulda, no kuulake ise! Korra olen ma teda kontserdil näinud, ja et ta parasjagu ringi tuuritab, siis… no kurat, ma tahan. Tahan, tahan, tahan!
***
Käisime eile Sügisballi vaatamas ja.. minu jaoks kinnitas see film todasama tõde, mida enda sees ikka oluliseks olen pidanud: mida iganes me ka ei teeks, ajendab meid lõppude lõpuks ju kõigeks siiski see ilusvalus tahtmine “olla lihtsalt õnnelik”. Seepärast teeme me teinekord kellelegi haiget, seepärast teeb keegi meile mõnikord haiget ja just seepärast oleme me aeg-ajalt sedamoodi hullud ja segased. Sest me lihtsalt tahame olla õnnelikud. See on imelihtne. Imelihtne.
***
Kõik saab korda.
Oh, te mu kaks…
..Carolit. Käisime eile metsas, Puhtus, ja võtsime niisuguse päeva, kus “ajud jäävad ära” ja asjad lihtsalt on. Kui hea, et on maailmas Carolid, kellega niisuguseid päevi veeta.
Eile oli niisugune päev, et… no nii hea oli. NII HEA. Selline, et vaatad teisele otsa ja seest väriseb ja mõtled, et jumal, jumal, jumal, ma olen praegu, siin, sellel hetkel… nii rõõmus ja kerge ja kõik ja puha, et… sõnu pole. Ja vaatad, et teisel ka pole.
Ja siis meri. Ja mets. Ja kõik see, mis su välja veab.
Hästi. Kõik on väga hästi.
Kui ma sind linnas näeksin…
..siis ütleksin: “Kuidas ometi sa võisid niimoodi teha. Kuidas ometi su süda lubas niimoodi teha.”
Ja ma ütleksin sulle, kuidas see kõik on muutnud minu elu; kuidas see on mu läbi peksnud ja nurka visanud ja kuidas ma ei saa tänaseni päris püsti ja kuidas ma leidsin end olukorrast, millesarnases ma iialgi varem olnud ei ole, ja kuidas ma käisin ära põhjas, sest kuhu mujale mul oligi minna kui uks su minnes vaikselt kinni plõksatas ja kinni olid sa tõmmanud ka minu uksed mu maale ja mu metsa.
Ja kõik, mida sa puudutanud olid, sai ühekorraga väljamõeldiseks ja tuli kahelda, kas miski sellest kunagi üldse päriselt juhtus.
Ja ma ütleksin sulle, et ma vihkan, et ma ei jätnud sulle vastamata, sest see oleks olnud minu väikene kättemaks. Ma oleksin võinud olla lõpuni vait ja kaduda ära su elust ja kaotada sind enda elust ja lasta sul tunda end süüdi, sest see oleks olnud nii meeletult palju kergem minu jaoks.
Ja ma ütleksin sulle, kui alandav see minu jaoks oli.
Ja kuidas ma üle kõige maailmas ei või taluda, kui mind alandatakse.
Ja kõige lõpuks ütleksin ma sulle, et ma olen tänulik selle kogemuse eest, sest ma olen nüüd nii palju tugevam, aga ma vihkan sind, sest ma ei ole nõus, et seda tegid sina, et selle kogemuse pidid mulle tooma sina.
Ja ma kõnniksin sinust eemale, sinust ära ja mõtleksin, et ma olen sulle öelnud kõik, mis mul öelda on, ja mul on ükskõik, mis sinust saab, sest ma olen sinuga lõpetanud.
Aga seda kõike ütleksin ma ainult siis, kui oleksin julge. Ja seda ma ei ole. Nagu sinagi.
***
Ma olen edasi läinud, ja olgugi, et ma ei ole sellest kõigest üle saanud ega sellest august väljas, on mul… lootusekiir. Aken.
Täna tegin ma kellelegi üllatuse. Ja homme teen ma talle veel ühe üllatuse.
pildid
säutsud
videod
fb
