see sissekanne on niikuinii ainult mulle endale
***
On olemas lauljad, kes väga meeldivad. Ja siis on need, keda sa armastad. Päriselt. Sest nad räägivad sulle lugu. Kas sinu või nende või kellegi. Ja need lood ei saa justkui kunagi otsa. Mitte kunagi. Sest nad on sina, läbi ja lõhki. Ja on lihtsalt olnud õnne, et muusika, kellegi teise muusika või lugu nad helisema paneb. Niimoodi siis armastadki. Imelihtne.
Ta laulab sulle suvekriimust säärel, põldmarjapõõsast, ja ta laulab kruusatee lõhnast peale vihma. Jutustab sügisest ja üks-kõik-mitmendast klassist. Tuletab meelde su armastust. Ütleb, et sa oled valutanud, ja sa oled ellu jäänud. Naerab, et sa oled olnud armunud ja Armunud. Ja sosistab, et nüüd Armastad.
Ta räägib ükskõik, millest, ja sina saad aru. Sest see tuleb alati sinu seest. Ta otsib su üles ja leiab ka siis, kui sa ise arvad enda kadunud olevat, ta peegeldab ja sa vaatad. Julged vaadata, sest sa oled kahekesi üksi ja sa ei kardagi nii väga.
***
Täna aasta tagasi kirjutasin, et “tahaks eilse ja tänase vahele jätta“, ja ma tean, millest ma kirjutasin. Nüüd, siin ja praegu, saan ma aru, milleks see hea oli. Ja tal on nimi. Sa kohmetuks, kui sa teaks.
***
Keegi astus täna Brüsselis kindlasti neidsamu tänavaid, kus mina astusin. Ja ma mõtlen, et kuidas see linn on minuga nii seotud. Et see linn on mu oluliste peatükkide pealkirjas. Nimelt pealkirjas, mitte lihtsalt sisus.
Igat ruutsentimeetrit… igat ruutsentimeetrit. Ruutsentimeeter ruutsentimeetri haaval istun iga päev lähemale.
“Aga mitte just päriselt,” ütles Sipsik.
“Päriselt olen ma elus ainult sinuga koos.”
Kas sina tead, mis edasi juhtub?
***
Ma armastan Tori Amost.
I’m not like the girls that you’ve known
But I believe I’m worth coming home to
Kiss away night
This girl only sleeps with butterflies
With butterflies