sahtlipõhjast

elu on selline

Lisette — Fri, 03 Sep 2010 15:52:03 +0000

Eile õhtul jalutasime ümber Salme ja üks tore tädi, kellega ikka õues veidi juttu ajame, jalutas oma lapse koera. Ilus valge retriiver. Räägib soome keeles. Soome koer, noh. Ma ei küsinud, miks tädi oma koeraga ei jaluta. Ei tea, miks, aga ei küsinud, mõtlesin ainult. Ja ühel hetkel tädi kallistas mind ja sosistas “tead, Tuksit pole enam”. Tädi ütles, et ta ainult istub toas ja nutab, sest nii valus on olla. Siis tuli tänavaotsast üks must retriiver, keda me ka tunneme, ja tädi tahtis ruttu eemale minna, et ei küsitaks, miks Tuksit pole ja mis juhtus. “See on nii kohutav.”

Tulime tuppa ja ma kallistasin Kassi väga kaua. Nagu oma sõbrale, ei osanud ma tädile ka midagi öelda.

***

Täna toidupoes mõtlesin, et üks parimaid asju täiskasvanuks olemise juures on see, et sa saad seda, mille järele parasjagu isu on. Kui ma olin laps, siis ma lubasin endale, et suureks saades ma ostan poest TÄPSELT seda, mida ma tahan. Ja ma teengi seda! Ja see teeb mind hullult õnnelikuks. Ikka veel. Nii et ostsin šokolaadipudingit, kapsarulle, prosciuttot, oliive, kanatiibu, kalja, juustupulki ja mulgiputru. Ega mõelnud kordagi, kas see on mõistlik või vajalik või. Ma tahtsin neid asju. Ja ma võtsin nad!

***

Paljassaares oli täna nii ilus. Mulle meeldib kui on natuke tormine. Siis on meri ookeani moodi. Ja see Paljassaare liivane rand on nii mõnus et korraks oli tunne nagu aeg seisaks. Seda ma küll ei oska seletada. Aga nii oli.

***

Ahtri tänava tuulekoridorist autosse istudes ütlesin Kätlinile, kui hea, et õhtusele jalgpallimängule pileteid ei ostnud. Et ei viitsikski sellise ilmaga staadionil külmetada. Vast kümme minutit hiljem volikogu trepist üles lipates tuli sõnum, mida kõigepealt kaks korda lugesin ning alles siis teatasin Kätlinile, et täitsa pekkis. Võitsin tolle Postimehe mänguga kaks piletit.

***

Seisin seljaga vastu magamistoa soemüüri ja mõtlesin, et seda tunnet ma mäletan lapsepõlvest küll. Seda soemüüri vastu nõjatumise tunnet.

Elu on selline.

insensible

Lisette — Tue, 31 Aug 2010 19:40:35 +0000

Click here to view the embedded video.

so beyond this

Lisette — Tue, 31 Aug 2010 11:32:30 +0000

Unustan ikka igal aastal ära, aga kui see hetk käes on, siis meenub jälle. Et sügis on esimest korda siis kui trennis kätel külm on. Ja eile oli. Nii et sügis.

Kui sa saad hakkama millegi rumalaga, tahad, et aju selle ära unustaks. Aga iga natukese aja tagant tuleb ikka meelde ja siis laksad endale peopesaga otsa ette. Et jeerum kui tobe sa oled. Vot eile oli mul üleni selline päev. Ja iga natukese aja tagant tuli meelde.

Okei. Võib-olla hoidsin ma sellega ära kõvasti raisatud aega ja piinlikke olukordi. Aga võib-olla mitte. Võib-olla ma hoopis tekitasin kohe väga piinliku olukorra. Mitte, et selle asja sisus oleks midagi paha, eks. Aga ikkagi. Oeh. Jeerum kui rumal ma olen.

Click here to view the embedded video.

…

Lisette — Mon, 30 Aug 2010 10:20:51 +0000

Ma vist keerasin midagi veits nässu. Kurat.

minu klaas oli täis

Lisette — Sun, 29 Aug 2010 11:59:44 +0000

/…/ On öeldud, et maailmas on kahte sorti inimesi. Kui ühtedele anda klaas, mis on täpselt poolenisti täis, ütlevad nad, et klaas on pooltäis. Ja siis on olemas sellised, kes ütlevad: klaas on pooltühi. Maailm kuulub aga nendele, kes võivad seda klaasi vaadata ja küsida: “Miks ma sellise klaasi sain? Vabandust? V abandust! Kas see on minu klaas? Ei usu! Minu klaas oli täis! Ja see oli veel suurem klaas ka!” /…/

io sono l’amore

Lisette — Sat, 28 Aug 2010 12:22:40 +0000

Click here to view the embedded video.

üks vastus veel

Lisette — Fri, 27 Aug 2010 18:33:23 +0000

Siit on see “mis asjus” pärit, muidu.

Click here to view the embedded video.

oh haned ärge trügige

Lisette — Fri, 27 Aug 2010 17:55:45 +0000

Kolmandat korda selle nädala jooksul siis juhtus nõnda, et päev oli sootuks teistsugune kui võis ette aimata. See tänane muidugi… oi kurja küll. Oi kurja. Vähemalt on ees pühapäev ja tass teed õhtupoolikul – et tänast tasa teha.

Ja MIS ASJUS need lapsed üleval korteris hüppavad viimased pool tundi, ma tahaks teada?! Hästi, see ongi Kalamaja. Saame hakkama.

Kaks asja veel. Karlil on kaks poega ja mina olen uuesti üliõpilane. Nii tuligi sügis.

sun’ll come out

Lisette — Thu, 26 Aug 2010 14:18:17 +0000

Nädala alguses oli selline asi, et ühel hommikul poleks elus ette osanud kujutada, et tuleb selline päev. Õhtul tundus kõik täiesti uskumatu. Aga üle elasin.

Täna oli nõnda, et 99% kindlusega arvasin teadvat, milline see päev tuleb. Nüüd on kell viis ja poleks ette kujutanud, et võidab 1%. Aga võitis. Üle elasin.

Ja homme. Homne võiks olla imehea.

aaah

Lisette — Wed, 25 Aug 2010 21:10:58 +0000

See sari on kräpp, aga milline naine! See… ilusam. Ilusat värvi pluusiga.

Click here to view the embedded video.