io sono l’amore

Siit on see “mis asjus” pärit, muidu.

Kolmandat korda selle nädala jooksul siis juhtus nõnda, et päev oli sootuks teistsugune kui võis ette aimata. See tänane muidugi… oi kurja küll. Oi kurja. Vähemalt on ees pühapäev ja tass teed õhtupoolikul – et tänast tasa teha.

Ja MIS ASJUS need lapsed üleval korteris hüppavad viimased pool tundi, ma tahaks teada?! Hästi, see ongi Kalamaja. Saame hakkama.

Kaks asja veel. Karlil on kaks poega ja mina olen uuesti üliõpilane. Nii tuligi sügis.

Nädala alguses oli selline asi, et ühel hommikul poleks elus ette osanud kujutada, et tuleb selline päev. Õhtul tundus kõik täiesti uskumatu. Aga üle elasin.

Täna oli nõnda, et 99% kindlusega arvasin teadvat, milline see päev tuleb. Nüüd on kell viis ja poleks ette kujutanud, et võidab 1%. Aga võitis. Üle elasin.

Ja homme. Homne võiks olla imehea.

See sari on kräpp, aga milline naine! See… ilusam. Ilusat värvi pluusiga.